Eesti podoloogide ja jalaspetsialistide selts EPJSS sai loodud eraisikute initsiatiivil, kes soovisid koondada jalgade hooldusega seotud spetsialistid ühendusse, mis seisaks eriala arendamise ja liikmete õiguste eest. Kuni lähiajani ei olnud ametlikult sellist eriala Eestis olemas, kuigi väga paljud jalgadele protseduure pakkuvad inimesed olid juba aastaid nii protseduure pakkunud kui ka erinevatel kodu- ja välismaistel koolitustel osalenud.
Kuni tänase päevani on pediküürija töö üks osa kosmeetiku kutsestandardist. Nüüd on olemas Uus – “Podoloogi kutsestandard” – https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10859662 mis on välja töötatud 2021 aastal koostöös meie seltsi liikmetega.
Muu maailma eeskujul sooviti Eestis hakata arendama jalaspetsialistide ja podoloogide eriala. Kõik sellised arendamised ja uue eriala ja kutsestandardi jms väljatöötamine võtab aega ja on ajakulukad. Eelkõige, aga peab selline tegevus olema seaduspärane ja kõik tegevused ja arengud peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele.
Üks raamdokument, mis reguleerib inimese tervisega seonduvat on:
Rahvatervise Seadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021013
Teine meie eriala puudutav õigusakt on: “Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele” – https://www.riigiteataja.ee/akt/13252077
Kõik tegevused, mida seltsis käesoleva ajahetkeni on tehtud, vastavad Eestis kehtivatele seadustele. Kõik seltsi heaks tehtud tööd tehakse oma muu põhitöö kõrvalt vabal ajal, mis on ajaliselt piirav faktor, sest meil kõigil on samapalju tunde ööpäevas. Oma tegevusega oleme võtnud eeskuju Euroopa sarnasest tegevusest ja loonud jalgade tervisega seotud spetsialistide kutse.
Erinevates riikides on veidi erinev lähenemine, aga näiteks Saksamaal eksisteerivad kõrvuti nii pediküürija, jalaspetsialisti kui ka podoloogi eriala. Meie tegevus on suures osas olnud sarnane Saksa eeskujuga. Iga jalgadega tegelev inimene ei pea olema podoloog. Podoloogi kutsetunnistusega isikud saavad Saksamaal teha koostööd tervishoiuasutustega ja on tihti sõlminud ka kohaliku tervisekassaga lepingud. Pediküürijad on niiöelda ilutegijad ja Jalaspetsialistide tegevus on sarnane Podoloogidele, aga nad ei tee Tervisekassadega koostööd.
Igasugune inimese tervisesse puutuv tegevus peab olema reguleeritud ja erinevad kutsealad omavad erinevaid õigusi ja kohustusi.
Eesti liigub praegu selle poole, et podoloogi tegevus võiks tulevikus olla tervishoiu esmatasandi üks osa. Tervishoiu töötajatele üle peab arvestust Eesti Terviseamet ja kõik kutsetunnistusega töötajad on registris nimeliselt üleval.
Näitena võib tuua, et alles viimase ajal ei olnud näiteks kõrgharidusega füsioterapeudid tervishoiutöötajad. Seda ametit koondava seltsi töö tulemusena on see olukord nüüd muutunud.
Praegusel ajahetkel saab podoloogiks õppida Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, mis on seaduslikult määratud õpetama ja välja andma podoloogi kutset. Seesama kool algatas aastaid tagasi podoloogi tööga seotud kutsestandardi ja õppe loomise. Selliste tervishoiu erialade õpetamiseks on alati olnud erialakoolid nii kutseõppe kui ka kõrghariduse tasandil. Samuti nagu mujal maailmas. Tartu Tervishoiu kõrgkooli podoloogi õppesse on oodatud kõik õpilased, kes saavad hakkama eestikeelse õppetööga olenemata nende rahvusest. Kõigis kolmes seni koolis õppinud ja õppivatest õpilasetest grupis on olnud õppijaid mõlemast rahvusest.
Aga – iga jalaspetsialist ei peagi saama podoloogiks. Nende kahe väga vajaliku eriala tööülesannete ja vastutuse seadulikustamisega on selts tegelenud juba oma loomise algusest ja mitmed tegevused toimuvad juba ka käesoleval ajahetkel. (N kirjavahetus ministeeriumide ja kutsekojaga.).